Millised on jahutusvedelikke kohta käivad standardid ja nõuded?




On olemas rahvusvahelised-, rahvuslikud- ja autotootjate standardid. Rahvusvahelise majanduse jätkuval globaliseerumisel on paljud riigid oma senistest (riiklikest)standarditest loobunud ja/või aktsepteeritakse neid rahvusvahelisi standardeid, mis käivad valdkonna arenguga paremini kaasas. Kuna vanadel rahvuslikel standarditel on arengust mahajäämuse tõttu tekkinud vasturääkivused toimunud muudatustega, siis nii mõnigi levinud riiklik standard on tänaseks oma kehtivuse lõpetanud (nt. BS 6580). Kuna riiklikud standardid on mõeldud kohaliku turu kaitseks, siis peavad neis riikides turustatavad jahutusvedelikud vastama kehtestatud nõuetele. See tähendab, et ka kõik autotootjate oma märgiga jahutusvedelikud peavad vastama riiklikele standarditele, mille kohustus tuleneb kohalikust seadusandlusest. Seega, kui jahutusvedelik vastab Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia või Hispaania standarditele, on sellega täidetud jahutusvedelikele kehtestatud miinimumnõuded neil turgudel. Ühtlasi annab see ka võimaluse kolmandatel osapooltel jahutusvedelike omadusi (laborites) võrrelda. Jahutusvedelike vastavust uuematele rahvusvahelistele- ja autotootjate standarditele näitab toote kõrgemat kvaliteeti ja neid võib uuemates mootorites kindlamalt kasutada. Autotootjad töötavad välja oma mootorite testimiseks sageli ka täiendavaid jahutusvedelike teste (PSA test kõrgetel temperatuuridel, VW kareda vee test VW PV 1426 või GM test mõjust mittemetallidele GME60 255 jt.). Selliste lisatestide tulemused näitavad jahutusvedelike suuremat võimekust. Selliseid arendustöid teevad autotootjad alati koos jahutusvedelike tootjatega. Loomulikult mõjutab see ka toote hinda. Kuid kui tootel on kasvõi mõni autotootja poolt omistatud originaalne heakskiit, näitab see konkreetse vedeliku vaieldamatult kõrget kvaliteeti. Jahutusvedeliku testimist sõltumatu kolmanda osapoole poolt, eriti kui see on autotootja, saabki pidada parimaks kvaliteedigarantiiks. Kuna autojuhil peab jääma võimalus teel olles lisada süsteemi jahutusvedelikku, mis võimaldab tal teekonda jätkata, annavad autotootjad sõiduki kasutusjuhendites soovituse jahutusvedeliku valikuks. See võib küll olla lakooniline või soovitatakse eelkõige oma märgiga toodet, mida aga ei pruugi igal pool saada olla. Seetõttu tuleb siin abiks Telko soovitustabel sobiva jahutusvedeliku valimisel.


Näiteid mõnedest peamistest jahutusvedelike standarditest


I Rahvusvahelised ja riiklikud standardid

ASTM - American Society for Testing and Materials - Ameerika Testimise ja Materjalide Ühing. Selle sõltumatu rahvusvaheline standardiorganisatsiooni järgmised jahutusvedelike standardid on kõige kaasaegsemad ja laiemalt aktsepteeritud üle maailma. Paljude riikide standardites olevad testid baseeruvad samuti neil metoodikatel. Lisaks rohketele testidele klassifitseerivad kolm esimest jahutusvedelikke ka külmumistemperatuuri alandava aine (KTA) järgi.
ASTM D3306 (2014) - Glükoolibaasilise jahutusvedeliku standard sõiduautodele ja väikeveokitele.
Tüüp I etüleenglükooli baasiline kontsentraat.
Tüüp II propüleenglükooli baasiline kontsentraat.
Tüüp III etüleenglükooli baasilise kontsentraadi min. 50% lahus.
Tüüp IV propüleenglükooli baasilise kontsentraadi min. 50% lahus.
Tüüp V etüleenglükooli baasiline kontsentraat, mis sisaldab glütserooli.
Tüüp VI etüleenglükooli ja glütserooli baasilise kontsentraadi min. 50% lahus.
ASTM D6210 (2010) - Glükoolibaasilise jahutusvedeliku standard rasketehnikale, mille põhilised keemilised, füüsikalised ja funktsionaalsed (performance) nõuded on sätestatud ASTM D 3306 poolt. Selle standardi puhul lisandub lisanõue ühe keerukama kavitatsiooni (D7583 John Deere kavitatsiooni test) ja kuumade soojuspindade katlakivi kaitse kohta.
Tüüp I-FF etüleenglükooli baasiline kontsentraat.
Tüüp II-FF propüleenglükooli baasiline kontsentraat.
Tüüp III-FF etüleenglükooli baasilise kontsentraadi min. 50% lahus.
Tüüp IV-FF propüleenglükooli baasilise kontsentraadi min. 50% lahus.
ASTM D4985 (2015) - Etüleenglükooli baasilise vähese silikaadi sisaldusega jahutusvedelik rasketehnikale.
SAE J 1034 (2013) - Autoinseneride Ühingust (Society of Automotive Engineers) glükoolibaasilise jahutusvedeliku standard sõidu- väikeveokitele. See standard on paraku vananenud ning lõpetas kehtivuse (withdrawn) 22.06.2000.
BS 6580 - Briti standard korrosiooni vähendavate lisanditega jahutusvedeliku kontsentraadile. See standard on samuti lõpetanud kehtivuse (withdrawn) 31.08.2015.
NF R15-601 - Prantsusmaa standard (norme française) etüleenglükooli baasilisele korrosiooni vähendavate lisanditega külmakindlale jahutusvedelikule. See normatiiv pärineb aastast 1991, kus jahutusvedelikud klassifitseeritakse külmumispunkti järgi. Järgib ASTM norme.
Tüüp I kontsentraat.
Tüüp II min. külmumistemperatuur -18°C.
Tüüp III min. külmumistemperatuur -35°C.
Lisaks võidakse lisada täht, kus C- viitab mineraalsetele lisanditele ja D/G - orgaanilistele lisanditele.
ÖNORM V 5123 – 2004 lõpust pärit Austria standard sisepõlemismootori jahutussüsteemile.
JIS K 2234:2006 – Jaapani Autokeemiatööstuse ühingu (JACA) ja Jaapani standardiühingu (JSA) jahutusvedelike standard aastast 2006. Baseerub suuresti ASTM D3306-l.
  Klass 1 – sümbol AF tähistab standard jahutusvedelikku.
  Klass 2 – sümbol LLC tähistab pikaealist jahutusvedelikku.
JASO M325 – Jaapani autotootja ühingu standard.
KSM 2142 – Korea jahutusvedelike standard.
CUNA NC 956-16 – Itaalia jahutusvedelike standard etüleenglükooli põhisele jahutusvedelikule. Test meetod põhineb ASTM- v.a. vee stabiilsuse ja elastomeeride test.
EAC TR CU 030/2012 - Euraasia Liidu normatiivid määrdeainetele, mootoriõlidele ja tehnilistele vedelikele.
AS 2108-2004 – Austraalia ja Uus Meremaa ühine standard, mis baseerub ASTM D 3306-l.
GOST 33591-2015 - Jahutusvedelike tehniliste nõuete standard Euraasia Tolliliidus (Venemaa, Valgevene, Kasahstan, Moldova, Tadžikistan)


II Autotootjate standardid

VW TL 774 - Euroopa suurima turuosaga VW grupp on sätestanud jahutusvedelikele kehtestatud standardid numbriga TL 774. Standardi numbrile järgnevad tähed väljendavad erinevaid jahutusveelikele kehtestatavaid tootja tehnoloogilisi nõudeid. Lisandite olemuselt on TL 774F, G ja TL 774J OAT tehnoloogial valmistatud jahutusvedelikud, kus inhibiitorite sisaldus peab olema vahemikus 3,5-5%. Vastavalt TL 774G ja TL 774J, peab olema lisatud täiendavalt silikaate vahemikus 400-500mg/l (ppm - 0,04-0,05%). Viimaseid nimetatakse Si-OAT tehnoloogial valmistatud jahutusvedelikeks. Erinevus TL 774G ja TL 774J vahel seisneb aga teatud erinevusest külmaalandava aine osas, kus viimasel juhul on kasutusele võetud osalisalt taastuvatest energia allikast toorainet kuni 20%.

Mercedes-Benz 310.1 MB-l on hetkel 6 erinevat standardit. Kõik need standardilehed algavad numbritega 325.x või 326.x, kus esimene neist tähistab valmislahust ja teine kontsentraati ning need peavad olema valmistatud etüleenglükooli baasil. Mida suurem on neile kolmele numbrile järgnev number x, seda uuem on standard. Näiteks standarditele 326.0 ja 325.0 ning 326.2 ja 325.2 vastavad jahutusvedelikud peavad inhibiitorina sisaldama silikaatide ja boraate, kuid ei tohi sisaldada amiine ega fosfaate. Vahetusintervall peab ulatuma 3 aastani. 326.3 ja 325.3 inhibiitorite koostises enam ettekirjutusi pole, kuid jahutusvedelik ei tohi sisaldada nitrite, amiine, fosfaate, boraate ega silikaate ja selle vahetusintervall peab ulatuma 5 aastani. 326.5 või 325.5 ning 326.6 või 325.6 peavad kindlasti sisaldama silikaate, kuid ei tohi sisaldada nitrite, amiine, fosfate, boraate ega 2-etüüleksaoonhapet.

MAN - Autotootjal on hetkel neli erinevat jahutusvedeliku standardit. Kui mitmed autotootjad soovitavad järelturul vaid enda märgiga tooteid, siis MAN võimaldab autojuhtidel ja järel teenindustel kasutada paljude tootjate jahutusvedelikke, kui see on läbinud nende kontrolli. Peale kontrolli, lisatakse toode ja tarnija heakskiidetud tarnijate lehele avalikult digitaalselt üles ja juhid saavad mööda maailma ringi sõites leida enda sõidukile alati sobiva jahutusvedeliku, kus iganes nad parajasti viibivad.


Kokkuvõtteks

Standarditele ja normatiividele vastavad jahutusvedelikud peavad läbima nii laboratoorseid- kui ka simulatsiooni teste. Kõik testid ja mõõtemetoodika on standardis kirjas ning seda peab olema võimalik kontrollida vastavat akrediteeringut omavas sõltumatus laboris. Näiteks ASTM D3306 täitmiseks tuleb testida jahutussüsteemis olevate metallide korrosioonikndlust vastavalt ASTM D 1384 ja D2570 protseduuridele, külmumispunkti ASTM D1177, keemispunkti ASTM D 1120, soojusülekande omadusi alumiiniumist soojusvahetuspindadelt ASTM D 4340 jne. metoodika kohaselt. ASTM standardid ongi praegu ühed paremini kaasajastatuimad, mida erinevad riigid ja autotootjad põhiliselt järgivad. Kuidas leida siis mulle sobiv jahutusvedelik?