Kontsentraat ja valmislahus


Emil Lindholm and Mikael Korhonen with Volkswagen Polo GT5, Arctic Lapland Rally 2019 winners



Kui jahutusvedeliku KTA-ks on etüleenglükool, siis kvaliteetse jahutusvedeliku kontsentraadi koostisest moodustab see vähemalt 92%. Mineraalse tehnoloogia baasil valmistatud jahutusvedeliku kemikaalide e. inhibiitorite osakaal peab kontsentraadis olema üle 5%. OAT tehnoloogial valmistatul aga üle 3,5%. Sellise koostisega jahutusvedeliku kontsentraat segatakse enne jahutussüsteemi valamist alati veega vahekorras 1:1, kuna kontsentraadi füüsikalised parameetrid pole jahutussüsteemile sobilikud. Alles peale veega segamist saadakse jahutussüsteemi valamiseks sobiv vedelik. Just siin on oluline, et KTA-na oleks kasutatud vaid etüleenglükooli ja mitte erinevaid külmumistemperatuuri alandavaid segusid. Kui jahutusvedelike tootja on kasutanud külmaalandajana alkoholide ja glükoolide segusid, et toote hinda alandada, siis kahjuks pole meil teada ega võrreldavad sellise segu olulised füüsikalised parameetreid nagu külmakindlus, keemistemperatuur, tihedus, viskoossus, termilised näitajad, soojusjuhtivus jms. Samuti jääb selgusetuks, kuidas see mõjutab jahutusvedeliku tööd. Kuna me ei saa neid parameetreid lihtsate mõõdikute abil kontrollida (tiheduse või refraktiivindeksi kaudu) ning vale mõõdiku kasutamine ei anna meile tõest infot, siis sellistest vedelikest on mõistlik hoiduda. Näitlikustamiseks võib tuua külmumistemperatuuri muutuse vesilahuses: >92% etüleenglükooli sisaldav kontsentraadi külmumispunkt on kõigest -13°C. Alles vee lisamisel hakkab see kõigepealt langema ja 66% kontsentratsiooni juures taas tõusma. 50% vesilahuse juures (mahu järgi) on külmumistemperatuur -36...-37°C (ASTM D 1177 järgi). 100% kontsentraat on madalatel temperatuuridel väga viskoosne jne. Muude külmaalandajate lisamine aga moonutab neid graafikuid ja ülevaade tegelikkusest puudub. Meie kliimas on autodesse ette nähtud 50% etüleenglükooli põhise jahutusvedeliku kontsentraadi vesilahus. Sellepärast ei tohi süsteemi kunagi lisada vett ega kontsentraati. Alati tuleb lisada 50% valmissegu, mille külmumistemperatuur on alla -36°C ja keemistemperatuur normaalrõhul kuni 110°C. Suletud rõhu all töötavas jahutussüsteemis tõuseb selle keemistemperatuur kuni 139°C-le.


Kui jahutusvedelikku ostetakse või segatakse, tuleb tähelepanu pöörata selle kogust kirjeldavale mõõtmisühikule (liiter või kilogramm), kuna jahutusvedelikud on veest raskemad (kontsentraadi tihedused võivad olla vahemikus 1,11-1,28).


Kui valmistada kontsentraadist 50% vesilahust (segada 1:1), tuleb segada alati mahu järgi üks osa kontsentraati ühe osa veega (x liitrit kontsentraati + x liitrit vett = 2x liitrit lahust). Näide 1. 8 liitri jahutusvedeliku saamiseks tuleb segada 4 liitrit kontsentraati 4 liitri veega. Sellise segu tihedus on u. 1,07 ja see kaalub 8,56kg.PS! Juhul kui jahutusvedelikku või selle kontsentraati müüakse kilodes, tuleb meil enne segamist välja selgitada selle tihedus, et teha ümberarvutus liitritesse. Näide 2. 8L jahutusvedeliku saamiseks vee osa on ikka 4 liitrit, sest selle tihedus on 1. Kui kontsentraadi tihedus on 1,12, siis 4 liitrit kontsentraati kaalub 4,48kg. Seega tuleb meil õige segu valmistamiseks lisada veel ligi 0,5kg kontsentraati. Juhul kui me sellele tähelepanu ei pööra saame segades vale kontsentratsiooniga jahutusvedeliku. Näide 3. kui valame 8L nõusse 4 kg kontsentraati ja lisame vett, kuni saame 8 liitrit segu, siis sellise jahutusvedeliku kontsentratsioon aga on kõigest 41-42%.


Jahutusvedelike vahetamine ja omavaheline segamine

Jahutusvedelike erinevus sõltub nii külmumistemperatuuri alandavast ainest (KTA) ja koostises kasutatavatest inhibiitoritest. On selge, et erinevate kemikaalide, eriti kui me neid ei tunne, kokkusegamine pole mõistlik tegevus. Sama kehtib ka erinevate jahutusvedelike kokkusegamise kohta. Kogemused on siiski näidanud, et kui lisatava jahutusvedeliku osakaal on alla 10%, pole täheldatud olulisi konflikte. Kindlasti ei tohi kokku segada erinevate tehnoloogiatega vedelikke, kuna tehnoloogia hõlmab erinevat kaitseprintsiipi. Eriti tahaks siinjuures tähelepanu juhtida jahutusvedelike värvusele. Värvi järgi ei tohi kunagi jahutusvedelikke omavahel segada. Jahutusvedelike värvus ei ole standardiseeritud ja tootjad toonivad neid oma äranägemise järgi. Värvuse asemel tuleb tähelepanu pöörata koostisele, tehnilistele näitajatele ja tootja soovitustele. Koostistest saab parema ettekujutuse ohutuskaardist (SDS – Safety Data Sheet). Tehnilised näitajad on kirjas tehnilistes kirjeldustes ja spetsifikatsioonides. Soovituse jahutusvedeliku kasutamise kohta annab tootja tehnilistes kirjeldustes või reklaamides (tabelid, trükised jms.).