Kaasaegsed Polar jahutusvedelikud




Uute lahenduste, metallisulamite, kiirema tsirkulatsiooni ja väiksema üldmahuga kaasaegsed jahutussüsteemid nõuavad võimekamate jahutusvedelike kasutamist.

Muutusi autotööstuses mõjutavad autojuhtide ootused, regionaalsed või riiklikud ohutus- ning keskkonnanõuded ja kõrged kütusehinnad. Seetõttu peavad uued autod olema üha säästlikumad ja läbima ühe liitriga varasemast pikema vahemaa. Kui nende nõuete tõttu mootorite võimsused aastaid tagasi langesid, siis tänu inseneride pingutustele on need nüüd taas kasvanud ja see pakub juhile paremat sõidurõõmu ning -mugavust (driving comfort). Konkurentsis püsimiseks ja jätkuvalt karmistuvate keskkonnanõuete täitmiseks jätkavad autotootjad uute ning paremate tehnoloogiate otsimist ja arendamist.


Uued tehnoloogilised lahendused mõjutavad paratamatult ka jahutussüsteeme. Jahutuskanalid on muutunud veel pikemateks ja kitsamateks, vedelik tsirkuleerib kiiremini ning olulised süsteemielemendid on elektrooniliselt juhitavad. On lisandunud uusi jahutamist vajavaid komponente. Külmkäivituse järel tagavad elektrooniliselt* juhitav termostaat (EAT), viskosiduriga veepump ja jahutusventilaator vedeliku aeglasema ringluse, aidates mootoril kiiremini soojeneda. Selle tulemusena ei pea veepump ja ventilaator ühtlase kiirusega maanteesõidul täie koormusega töötama, kui jahutavat tuult on piisavalt ja mootori koormus on oluliselt väiksem. Heitgaaside vähendamiseks on sõltuvalt mootoritootjast jahutussüsteemi lisatud uusi sõlmi nagu SCR, EGR, WHR, LT-HT jne.* . Kõik need muudatused on toonud kaasa mootorite termilise koormuse ja soojusvahetuspinna kasvu. Vaatamata sellele pole suurenenud kasutatava jahutusvedeliku hulk. Energia kokkuhoiu puhul tuleb aga arvestada asjaoluga, et jahutusvedeliku tsirkuleerimine nõuab samuti energiat (veokitel ca 10hj).


Suuremad koormused, soojusrežiimi elektrooniline juhtimine, uued jahutatavad sõlmed, vähene ruum kapoti all, kitsad jahutuskanalid, piiratud jahutusvedeliku maht, suurenenud kontaktpinnad ja erinevad materjalid (malm, vask, messing, joodised, teras, alumiiniumi- ja magneesiumisulamid jm) eeldavadki jahutusvedelikelt suuremat võimekust. Seetõttu on oluline, et jahutusvedelik täidaks talle pandud ülesandeid hästi. See peab tsirkuleerima kiiremini, töötama märksa kõrgematel temperatuuridel ja kauem. On selge, et mitte kõik jahutusvedelikud ei ole võimelised neis tingimustes töötama ega taga süsteemi nõuetekohast toimimist. Polar jahutusvedelike sari katab enamike autoomanike vajadused.



*(E-Visco® pump – elektrooniliselt kontrollitav viskosiduriga tsirkulatsioonipump, E-Visco fan drive –elektrooniliselt kontrollitav viskoventilaator, EAT - electrically assisted (͞map-controlled͟) thermostat –elektrooniliselt juhitav jahutusvedeliku termostaat, SCR - Selective Catalytic Reduction, keemiline meetod, mis vähendab taandusreagendi abil selektiivselt (valikuliselt) heitgaasis lämmastikoksiidide (NOx) hulka hapniku eemaldamise teel, EGR – Exhaust Gas Recirculation, heitgaaside retsirkulatsioon, WHR - Waste Heat Recovery – jääksoojusse tagastus, LOH-HT – madal ja kõrgtemperatuuriga jahutussüsteem)